Menüü
Peale kaheaastast koroonapandeemiast tingitud pausi on inimesed hakanud taas aktiivselt välisreise planeerima. Gjensidige tellitud ja NielsenIQ poolt läbiviidud uuringust selgub, et iga neljas eestlane kavatseb sel aastal taas välisreisi ette võtta, küll aga reisiti pandeemia ajal teiste Balti riikidega võrreldes vähem.
Lahti on läinud välismaale reisimise buum
Inimesed planeerivad Estraveli andmeil oma suvereise Euroopa tavapärastesse sihtkohtadesse, nagu Türgi, Kreeka, Hispaania, Itaalia ja Montenegro. “Kuna kaks suve on inimesi kimbutanud pandeemiast tulenevad piirangud, valmistusid eestlased juba aegsasti tänavuseks suveperioodiks. Kuigi viimastel aastatel on enamik reisihuvilisi pandeemia tõttu pidanud oma reisiharjumusi kohandama, siis näeme, et reisimise soov pole siiski kuhugi kadunud. Tõenäoliselt võib suviste reiside arv ületada pandeemiaeelse taseme,” ütles Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev.
Gjensidige esindaja sõnul on reisimisega seotud piirangud vähenenud, ning ka inimesed on teadlikumad ja neil on reisimiseks rohkem võimalusi. Kuigi reisimisega seotud piirangud on vähenenud ja reisimiseks on rohkem võimalusi, on Gjensidige esindaja sõnul inimesed aina teadlikumad. 13% eestlastest, et taastasid oma reisimisharjumused juba eelmisel suvel, 11% pole aga pandeemia tõttu reisimisest loobunudki. „Populaarsemates sihtkohtades praeguseks karantiininõuet enam ei ole ning kaotatud on ka koroonapassid ning maskikandmise kohustus. Paljudel on pandeemiast tulenevalt avanenud ka kaugtöö võimalus, mis võimaldab ühildada reisimise ja töö,” ütles Nikolajev.
Sama palju kui on neid inimesi, kes plaanivad sel aastal reisimisega taas algust teha, on ka neid, kes plaanivad oodata pandeemia lõpuni. “Kuigi eelmisel aastal kehtisid peaaegu kõigis riikides pandeemiapiirangud, kasutasid mõned inimesed suvist COVID-19 mõõna ära. Siiski ei ole pandeemia läbi ning kaks aastat kestnud eriolukord on inimesed teinud mõistetavalt ettevaatlikuks,” ütles Nikolajev.
Üha enam hinnatakse riske
Nikolajevi sõnul kasutatakse reisikindlustuse hüvedest enim meditsiiniabikindlustust. „Gjensidige statistika näitab, et kõige sagedamini vajavad välismaale reisijad kiiret arstiabi haiguse või vigastuse korral. Mõnel juhul piisab arsti konsultatsioonist, misjärel ostetakse vajalikud ravimid kohapealt. Kui on aga rohkem abi vaja, minnakse raviasutusse, kus tehakse põhjalikud uuringud ja antakse vajadusel ravi, mille maksumus võib riigiti erineda,” räägib kindlustusandja.
Näeme, et inimesed ei planeeri ainult puhkusereise, vaid reisile minnakse ka elamusi otsima, harrastades näiteks spordialasid nagu sukeldumine, purilauaga sõitmine, lohesurf, mägironimine ja paljud muud. Reisikindlustust ostes tuleb aga nendele detailidele erilist tähelepanu pöörata, et kõik tegevused, mis reisil tehakse oleks kindlustusega kaetud. „Tuletame meelde, et reisikindlustust sõlmides tasub pöörata tähelepanu kindlustustingimustele, olemaks kindel, et kui juhtub õnnetus, saavad kindlustuse poolt hüvitatud ka võimalikud ravikulud,“ ütles Gjensidige kindlustuse esindaja. Kuigi meditsiiniabi on reisikindlustuse puhul kõige enam vajaminev kaitse, aitab see ka näiteks lennuhäirete või pagasi kaotuse või kahjustuse puhul.
Gjensidige reisikindlustuse eelised:
Kindlustunde reisil tagab ka kodukindlustuse olemasolu
Nii nagu hoolitsed reisil olles, et koduloomad saaksid söödetud ja joodetud ning lilled kastetud, tagab rahuliku meele kodust eemal olles kodukindlustus. Kunagi ei tea, millal võib lõhkeda veetoru, tekitades veekahjusid nii sulle kui alumistele naabritele, või satub kodu varguse ohvriks. Et taolised ootamatused reisilt tagasi tulles puhkuse meeleolu ei rikuks, tasub mõelda oma kodu kindlustamisele. Kõikide Gjensidige kindlustusega seotud toodetega saad tutvuda nende kodulehel.
Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringus küsitleti 4800 inimest Balti riikides vanuserühmas 16–64. Andmed koguti 2022. aasta veebruaris.